Gümnaasiumi kursusi ei koondata ühte päevikusse, sest üks päevik põhineb ühel ainekaardil ja annab õppekava läbimise kohta ühe kokkuvõtva väljundi.
Kui õpe on perioodides
Perioodõppes annab päevik aastahinde. See on aastase ainekursuse kokkuvõte.
Kui aastahinne on väljas, ei loeta veerandihindeid enam eraldi vahekokkuvõtetena. Õpilasraamatusse kantakse ainult aastahinne.
Kui õpe on kursustes
Kursusepõhises õppes annab päevik kursusehinde. Iga 35-tunnine ainekursus on eraldi õppeühik, millel on oma sisu, teemapüstitus ja eesmärgid.
Näiteks matemaatikas võivad Stereomeetria ja Statistika olla eraldi kursused. Sellisel juhul on mõlemal kursusel oma päevik ja õpilasraamatusse kantakse kursusehinne.
Kursusepõhises õppes ei kasutata päevikus vahekokkuvõtteid samal viisil nagu perioodõppes. Kooliastmehinde lisamisel võetakse arvesse eri õppeaastatel saadud kursusehinded.
Seotud juhendid
Õppekava ja ainekaartide seadistamist selgitab artikkel Õppekava ja õppekava ained.
Kooliastmehinnete ja lõpupäevikute kohta on täpsem juhend artiklis Eksamihinded, iseseisvad tööd ja kooliastmehinded.